Lend oli tüütu nagu alati - korralikult magada ei saanud. Õnneks läks piiriületus valutult ja leidsin Preedu ja Marcise fuajees konutamas. Marcis on meie programmi lätlane - Preet kohtus temaga Riia lennujaamas ja selgus, et nad on sama lennu peal.
Edasi läks juba põnevamaks - vaja taksoga hotelli sõita. Alustuseks hüppas ligi üks aktiivne sell ja pakkus, et ta viskab meid "fo(u)r hundred fifty" eest oma bussiga hotelli ära. Täpselt aru ei saanud, kas ta pidas silmas 450 või 150 CNY, kuid igal juhul oli see hind meie jaoks liig - varasematelt olijatelt olime saanud info, et see sõit võiks maskma minna umbes 70 CNY.
Edasi võtsime initsiatiivi enda kätte ja Preet asus julgel rinnal ise taksojuhtidega läbi rääkima, kasutades abivahendina skemaatilist kaarti hotelli asukoha ja hiinakeelse nimega. Hinnaks otsustasime panna 100 CNY ja kirjutasime selle ka igaks juhuks paberile. Esimene mees ei osanud lugeda või siis ei teadnud sellest hotellist midagi. Järgmine põlgas hinda liiga madalaks. Kolmas oli tegija.
Lennujaamast minema sõites palus Preet siiski ka taksomeetri käima panna - saab vähemalt teada, kui palju me üle maksime. Mees puikles natuke küll vastu, kuid lõpuks jäi Preet ikka peale. Omavahel veel pakkusime, kui palju taksomeetri järgi sõit maksma võiks minna - arvamused olid 30-50 vahel.
Teel selgus siiski, et ega taksojuht täpselt seda hotelli asukohta ikka ei tea ja ehkki tal oli autos peen PND, ei kasutanud ta seda. Tõeline mees - nõu ei küsi, ka masinate käest mitte. Kui ta aga oli õigest kiirtee mahasõidust mööda põrutanud muutus ta natuke emotsionaalseks ja otsustas siiski PND kasutusse võtta ja sinna aadressi sisse taguda. Kusjuures aadressi sisestamiseks on neil selline lahe käsikirjas hieroglüüfide tuvastamise süsteem.
Hotelli jõudes oli taksomeetrile ette tiksunud natuke üle 70 CNY, kuid maksime aumeestena siiski alguses kokkulepitud 100 - me olime niikuinii kolmekesi. Ilmselt kui ta oleks kiirteelt õiges kohas maha keeranud oleks taksomeeter näidanud umbes 50 CNY.
Kui olime oma lennuväsimuse välja puhanud otsustasime natuke ringi vaadata. Preet hankis registratuurist ühe Pekingi kaardi, mille lähemal uurimisel selgus, et sellel pole mõõtkava. No pagan, nagu kade oleks kuhugi serva see pisike "pulk" trükkida. Hiljem selgus, et kaardi mõõtkava on suhteliselt hoomamatu - seal oli peal praktiliselt kogu Pekingi keskus ja ühest kaardiservast teise umbes 50km. Ehk siis: hotelli lähiümbruses orienteerumiseks väga kasutu.
Õnneks leidsime omale teejuhiks Kasperi, kes oli saabunud juba päev varem ja natuke jõudnud ringi vaadata. Tema abiga leidsime ka USA saatkonna tagant ühe toreda söögiurka, kus oli menüü isegi osaliselt inglise keeles. Nagu arvata võis - portsud olid korralikud ja odavad, liha+riis+õlu läks meile maksma 30 CNY (50-60 EEK) per nägu.
Õhtul tutvusime veel paari õlle kaasabil kursakaaslastega, kuid kuna homne programm algab juba 8:30, siis pikka pidu ei tulnud.
No comments:
Post a Comment